Kristjan Jansen

Eelmisest saatest on juba mõnda aega möödas ja plaate, mida sõpradega jagada on kogunenud üksjagu.

Seekord ei mingeid progepööriseid ega psühhedeeliapilvi vaid hoopis praeguse päiksepaistega sobiv muusika, “Ilusa ilma eri” kui soovite.

Et jääks rohkem aega õues olla, on saade ka poole lühem: järgmine kord taas täispikkuses.

Kristjan Janseni muusikasaade 7 (30 min, 28MB MP3)

1. Ibis “Maneten” – Maneten, 1974, Rootsi
2. Brazilian Octopus “Summer Hill” – Brazilian Octopus, 1969, Brasiilia
3. Hareton Savanini “Yelris” – S.P./73, Brasiilia, 1973 (taustal)
4. Okko Bekker “If I Needed Someone” – Sitar and Electronics, 1971, Saksamaa
5. Saddhu Brand “Whole Earth Rhythm” – Whole Earth Rhythm, 1970, USA
6. B.J. Ward “I Don't Know Where I'm Going” – Vocal Ease, 1974, Holland
7. Friends “Memories” – Fragile, 1972, Inglismaa
8. Вокальный квартет Аккорд “?” – ?, ?, NSVL
9. Giant Step “Manusia” – Kukuh Nan Teguh, 1977, Indoneesia
10. Bemibem “Wedrowiec i pegaz” – Bemowe Frazy, 1974, Poola
11. Santana “Love, Devotion & Surrender” – Welcome, 1972, USA
12. Gunnar Graps ja Magnetic Band “Kohtumine” – Roosid papale, 1982, ENSV

PS. Mõnes kohas kipub taustaheli tugevus veidralt hüppama: proovisin nimelt kavalat algoritmi mis muusika peale rääkides automaatselt taustaheli vähendab – nn ducking – aga, noh, ega massin inimese vastu saa.

Phew, despite the lack of proper rehearsals and last-minute new members in the band, Mosaiik's first live turned out a nice, cosy and groovy event.

In addition to the usual line-up we managed to get to the stage the guitarist extraordinaire Tõnis Leemets, from Treee and WGT.

In true Mosaiik style we played almost exclusively Eastern block retro instruments: Orpheus bass, Jolana guitar and Faemi-1M analogue synth. For Rhodes and Hammond sound we used Nord Electro, 12-string, and drums were more of a modern fare. And berimbau straight outta Brazil!

We played 4 songs, first one from the demo CD, “Vanilla Cafe” and then on three new pieces. There was a hope for proper live recording, but all we got was super lo-fi photocamera storage: poor microphones of the IS-S3 just were'nt able to cope with volume levels and resulted with pretty bad digital clipping.

But still, here's the snippet from our last song with working title “Batido de Abacaxi” aka “Pineapple Coctail”.

There are more clips though over here but be warned about the sound quality.

Finally, thanks for everybody: Our friends, rampade.org team, the headliner band ÖÄK and of course the super-warm audience!

A day before our first gig, Mosaiik got together in a almost-abondoned Soviet schoolhouse and tried to come up with the repertoire. Here we play our “radio single” Vanilla Cafe. (Hidden video bonus: Can you spot the flying drumstick?)

The lineup: on drums Madis Zilmer from Phlox, Erki Jansen on bass, Paavo Eensalu on keyboards, Mari-Liis Girassol on berimbau and Kristjan Jansen on 12-string guitar.

Lauri Sommeri ja Liska Keerbergi nelja viimase aasta kodusalvestuste kokkuvõte on küll fragmentaarne ja eklektiline, kuid mahuka albumi ühtseks läbivaks jooneks on sümpaatne kodune soojus.

Nagu varasematelgi Kago plaatidel on põhiinstrumendiks vana kõmisev kabinetklaver, millele on siin-seal ruumikaja-efekte lisatud (armastust selle nukra kadunud aja helisaadiku vastu on näidanud üles teisedki, näiteks Tõnis Mägi). Üks lihtsamaid ja ilusamaid “Mopskassi maja” klaveriinterlüüdidest on “Keegi niisugune”.

Intiimne sissevaate plaadi autorite armastusloosse – kassipojavalss “Kui tuleb talv” jääb kõrvade vahele kummitama, isegi siis kui oled aguliromantika ja ahjukütmise vihkaja. Kago rokkariminevik seevastu kuuldub välja magamistoapungi lugudes “Paastukuu” ja “Kuspool rongijaam” kuid varasemate plaatidega võrreldes on see suund vaiksemaks-hilitsetumaks jäänud.

Muuskaliselt on Kago kõige põnevam ja täielisem “Taivamineku” esimeses osas, kus kokku saavad plaadi kõik erinevad muusikalised suunad: regilaul, omapärane kitarrimäng ja ambient-elektroonika, lisaks produtseerimisabi Pastacalt, Erko Niidult ja Mari Kalkunilt. Rohkem sarnast kollaboratsiooni!

Kuhu asetada Lauri ja Liska eesti muusikaatlases? Üsna kaugeltnurga metsatalusse, kuskile Kohvirecordsi ja Opium Flirdi veider-folkarite, Viljandi kooli särasilmsete paabel-projektide ning võru ja setu veel elus olevate rahvalaulikute vahele.

Kago muusika on kuulamiseks peale kapitalismi ja globaalmajanduse lõppu, aega kus me oleme linnadest lahkunud ning vanavanemate taludesse taas end sisse seadnud. Ootan “Mopskassi majast” vinüülvarianti, et saaks seda vändaga grammofoniga kuulata, ilma elektrita.

Arvustus ilmub ajakirja “Muusika” sügisnumbris

Leidsin oma arhiive kaevates kolm obskuurset muusikafaili: drunk1.s3m, drunk2.s3m ja drunk3.s3m. Tegu 90ndate alguse arvutimuusika ajastul levinud FastTrackeri failidega, mõeldud ühe mängu soundtrackiks. Autoriks Zap (praegune Apprise boss Alari Aho). Kruttisin need leiud kuulamiskõlbulikku formaati ning üllatusin tugevasti: tracker-jazz on ajale hästi vastu pidanud, saundid tunduvad väga moodsad ja käigud on nutikad. Varajane Jimi Tenor?

• Esimene
• Teine
• Kolmas

Alari, viska IT-jama nurka ja haara pillid!

Kalamaja kunstnik-arhitekt-heliloojate luule-muusika-CD rasKatarsis astub oma sisu ja vormi kontseptuaalsusega jõuliselt vastu digimuusikaajastule, seab au sisse süvenemise ja annab tagasi tolle erilise plaadi käeshoidmisetunde, mis peale vinüüle kaduma hakkas minema.

Plaadiümbrise mustvalge magalarajooni-äng juhatab sisse rasKatarsise muusikasse: kurvatoonilisse jazzrock-post-postrokki.

rK on väga korrektne – loodud on võimas filmilik atmosfäär,pillitehnikas kostuvad lõpmatud harjutamistunnid, produtseering kõlab profilt, elektroonilised lisandid on maitsekad ja luulediktsioon puhas. Korrektsusest on vaid üks samm igavuseni: esimestel läbikuulamistel on mõnede lugude erinevusi väga raske märgata.

Siin-seal on ka üllatusi: kõlalist värskust toovad “Sfäärid treppidel” puhkpillid (või süntesaator-puhkpillid?), bussid-trammid-trollid-sound loos “Oksast mil ma rippusin”, müdisevad generaatorid “Tuulegeneraatorites” ja ootamatud rütmikäsitlused ja efektid üle kogu albumi.

Kahjuks ei märka plaadil bassimängija võimekust ja erinevaid mängulaade, ka on bassisound liialt ühtlane ja tagasihoidlik: kontserdil nähtud jazz-funk-rokkimine ja võimas gruuv on kahjuks kaduma läinud. Võibolla järgmisel plaadil kuuleme rasKatarsise vungikamat mina?

Ainus mis rasKatarsisele võib ette heita, on plaadi väljaandmise ajastamine varasuvesse: kes tahaks kuulda sügisballilikest betoonrajoonidest ja melanhoolsetest meloodiamassiividest meie parimal saadaoleval aastaajal? Novembrimuusika koht on novembris!

Arvustus ilmub ajakirja Muusika augusti-septembri topeltnumbris

Mu sõbrad on juba ammu uurinud, miks ma oma jalga raadioukse vahele ei surka – kui ma ometigi juba aasta tagasi hakkasin Brasiilias põlveotsa-podcaste tegema. Nüüd võtsin julguse kokku ja kirjutasin Klassikaraadio Marge-Ly Rookäärule et pakun ennast välja Fantaasia saatejuhiks.

Näedsis, eile õhtul usaldatigi mu kätte vanas raadiomajas senitundmatud seadmed nagu “garnituurid” ja “heeblid” ning kästi õiges kohas “kõlli” ja “nokturni” vajutada ja nii alguse sai mu esimene Fantaasia.

Kahe tunniga sai tehtud ümbermaailmareis Usbekistanist USAsse, vahepeal Ida-Euroopasse, Tshiili, Uruguaisse ja Brasiiliasse põigates. Klassikaraadio profiili arvestades oli jazzi mu tavalisest maitsest rohkem (etno-jazz-rocki radadel), aga sain lõpuks ka Os Mutantese vähetuntud pärlite spetsiaali ära teha.

Saade on järelkuulatav, mp3 on siin ning pleilisti saab siit.

Olin küll teinud usinasti kodutööd, täitnud lugematud A4d märkmetega, kõik lood CD-kogumikuks salvestanud et plaadivahetusega mingit jampsi ei oleks…aga otseeetris lähevad asjad siin-seal ikka nässu, käima õnnestus panna valesid lugusid, mikker korraks sisse jätta, jubejube. Tänud produtsent Pillele kes mu terve mõistuse päästis.

Ja need on minu selle saate lemmikud, 10aastased laps-džäss-rokkarid Gruusiast, bänd nimega Alioni. Kui tahate tervet plaati, kirjutage ;)

Muusika: Instrumentaalne hiphop: kas memmepoegade biit, kes MCidest ja kultuurist aru ei saa? Või hoopis muusikafänni maiuspala, võimalus segamatult sämpli- ja rütmimeistrite tööd nautida? Criticali "Teise Poole" ja Chalice asemele on tulnud noor Eskimo, kes kogunud kokku kenad jazzilõigud, lisanud maitseks efekte-filtreid ning pannud kõik madaltempoliselt astuma.

Plaat jaguneb kaheks: pehme poleeritud jazz ja ning karmim "Klassi"-filmi taust, kus karjed koolikoridorist toovad meelde Luke Vilberti lounge-kokteili sattunud õudusfilmimürgi.

Suhteliselt ühekõlalisel plaadil leiab ka mõne üllatuse. "Morfiinimahl" - kas Eskimo järgmisel plaadi ajaks on meil juba oma The Avalanches? "Kes On Disko" - jungle-aja ülekasutatud võte - vokaallõikude kõrgetooniline mahamängimine a la Lu:k - on 2008. aastal päris värske võte. Lisaks massiivsed süntesaatorid ning sündinud on minimalistlik minihitt.

Ümbris: Postiivne üllatus efektse plaadikaane ja moodsa jewelboxi üle lahtub peagi: kas iPodi-ajastul on CD-ümbrisele tähelepanu pööramine lõplikult läbi? Esmapilgul julge kuid edaspidi juhuliku mulje jättev kirjavalik, "Eskimo" artistinime puudumine ümbriselt (selle leiab vaid lahtivoldit postrilt) ning arusaamatu loonimede värvimine - miks on "Pulss" roheline, "Klautrofoobia" heleroheline, "SubMetroo" roosa ja kõik ülejäänud lood valged? Miks on Eskimo pärisnimi "m.Kallasvee"? Ja lõpuks - õe tehtud fotod on ju kenad ja nummid aga vesimärgina rohelise tausta peale pandud pilt on küll koputus Gunnar Loho Disainistuudio uksele.

Teeme nüüd Brasiiliamaa 70datega väikese vahe sisse ja vaatame seekordses saates, mida veidrat-põnevat samal ajal idablokis tehti. Valikuvõtmeks nagu ikka eklektika: progepärlid, funkpommid, hipigruuv, kosmose-elektro-disko ja stepipoegade psühhedeelia.

Oh yes, the English-speaking listeners: today we take on 70s and early 80s in Eastern block, spanning from East Europe to remote corners of USSR. Prog gems, funk bombs, hippie groove, soviet space disco and steppen-psycedelica: it is all in the show. Enjoy!

Kristjan Janseni idabloki muusikasaade 5 (41 min, 47MB)

1. Kornelyans “Rising” – Not An Ordinary Life, 1974, Jugoslaavia
2. Plamenaci & Marie Rottrova “Qusimoduv sen I & II” – Plamenaci a Marie Rottrova '75, 1975, Tšehhoslovakkia
3. Fermata "Svadba na medvedej luke " – Piesen z hol, 1976, Tšehhoslovakkia
4. Big Band Katowice “Madrox / Cissy Strut” – Music For My Friends, 1975, Poola
5. Plamenaci & Marie Rottrova “Malovana kapela” – Plamenaci a Marie Rottrova '75, 1975, Tšehhoslovakkia
6. Plamya Group “Gavarjat net takova ljubvi” – Rush Hour, 1982, Venemaa
7. Jana Petru “Bossa Nova” – filmist “Starci na chmelu” 1964, Tšehhoslovakkia
8. Marlõlja Rodovitsh “Sjad v ljuboi pojezd” – Diskoklub 10B, 1982, ?
9. Speis “Tango v kosmose” – Diskoklub 10B, 1982, ?
10. Ovsyannicov Orchestra “Spindle” + “Towards The Stars” – Ritmtseskaja Gimnastika, 1982, Venemaa
11. Zodiac “The Other Side Of Heaven” Music In The Universe, 1983, Läti
12. Dos Mukasan “?” – Dos Mukasan, ?, Kasastan
13. Gunesh “Devushka” – ?, Turkmeenia
14. Eric Tyazhov Ensemble “Vot Chto” – filmist “Posledniy Zhulik”, 1966, Venemaa

Näedsiis, ei suutnud lubadust pidada – Brasiilia muusikat on järjest juurde kogunenud, nii et pidi ühe raadiosaate lisaks tegema.

Seekord eklektilisem kui kunagi varem: teemaks jazz, filmimuusika, psühhedeeliline pop, proge, biit ja veel palju muud. Sihikul nagu ikka seitsmekümnendad, servapidi ka naaberkümnendid.

Kristjan Janseni Brasiilia muusikasaade 4 (52 min, 61 MB)

1. Luiz Eca & La Sagrada Familia “Homem da Sucursal” – La Nueva Onda Del Brazil, 1978
2. Rogerio Duprat “Spotlight”- The Brazilian Suite, 1970
3. Waltel Branco “Tema De Abertura " – seebiseriaal "Assim Na Terra Como No Céu”, 1970
4. Gal Costa y Caetano Veloso “Não Identificado” – film “Brasil Ano 2000”, 1969
5. Ronnie Von “Espelhos Quebrados” – Ronnie Von, 1969
6. Ronnie Von “Anarquia” – Ronnie Von, 1969
7. Beat Boys “Abre, Sou Eu” – Beat Boys, 1968
8. Blow Up “Amigo Coração” – 2nd Album, 1971
9. Bacamarte “Ufo”- Depois Do Fim, 1983
10. Marcos Valle “Azimuth” – Mustang Cor de Sangue, 1969
11. Azymuth “Periscopio” – Linha de Horizonte, 1975
12. Arthur Verocai “Presente grego” – Arthur Verocai, 1972
13. Airto Moreira & Friends “Xibaba” – Seeds On The Ground, 1971
14. Hermeto Pascoal “Música das Nuvens e do Chão” – Cérebro Magnético, 1980
15. Hermeto Pascoal “Alexandre, Marcelo e Pablo” – Zabumbê-Bum-Á, 1979
16. Sivuca “Fim de Leilao” – Vou Vida Afora, 1982
17. Eumir Deodato “Arranha Céu/Skyscrapers” Os Catedráticos 73/Skyscrapers 1972
18. Eumir Deodato “Skyscrapers” – Deodato 2, 1973
19. Eumir Deodato “Skyscrapers” – Live at Felt Forum: The 2001 Concert, 2001
20. Os Mutantes “Ave Genghis Khan” – Mutantes Ao Vivo: Barbican Theatre, Londres, 2006
21. Os Mutantes “Tecnicolor”  – Jardim Elétrico, 1971