Brasiilia rariteedid Jazzitupi saates
Kui sellel pühapäeval enne jalkafinaali veidi aega on, soovitan keerata Raadio R2 lainele: kell 20:00 tuleb Jazzitup, kuhu olen Erkini ja Antoni külaline, plaadikohvriga Brasiiliast. Alates 20:30 kuulame haruldasi 70ndate seebiseriaalide soundtrack'e ning teeme varajase Azimuthi spetsiaali.
Uuendatud: Minu saatelõik on kuulatav siit (57MB MP3)
Terve saade on kuulatav R2 lehel: esimese ja teise saatetunni failid on allatõmmatavad kahe nädala jooksul.
Mängitud lugude playlist:
- Luiz Carlos Sá “Jeronimo” (Waltel Branco) – Telenovela Irmaos Coragem, 1970
- Quinteto Ternura “Baby” (Caetano Veloso) – Quinteto Ternura, 1974 / Telenovela Locomotivas, 1977
- Bethinho “Chega de Enganar a Nega” (Marcos Valle) – Telenovela Os Ossos do Barao, 1973
- Marcio Montarroyos “Makaha” (Marcio Montarroyos) – Telenovela Pecado Capital, 1975
- Guto e Coral Som Livre “Cavalo De Aço” (Nelson Motta, Guto Graça Melo) – Telenovela Cavalo de Aço, 1973
- Osmar Milito & Quarteto Forma “Corpo Sano em Mente Sã” (Marcos Valle) – Telenovela Selva de Pedra, 1972
- Banda Cores Mágicas “Porto Seguro” (Dori Caymmi) – Telenovela Irmaos Coragem, 1970
- Boca Livre “Quem tem a violao” (Zé Renato, Xico Chaves, Cláudio Nucci, Juca Filho) – Boca Livre 1979 / Telenovela Plumas & Patetes, 1980
- Moraes Moreira “Se Voce Pensa” (Roberto Carlos, Erasmo Carlos) – Moraes Moreira 1975 / Telenovela Pecado Capital, 1975
- Marcos Valle & Azimuth “Virabrequim” (Marcos Valle) – O Fabuloso Fittipaldi, 1973
- Marcos Valle & Azimuth “Fittipaldi Show / Azimuth” (Marcos Valle) – O Fabuloso Fittipaldi, 1973
- Tim Maia “Feito para dancar” (Paulo Ricardo) – Tim Maia, 1977 / Telenovela O Pulo Do Gato, 1978
- Bertrami e Conjunto Azimute “Pela Cidade” (Bertrami e Conjunto Azimute) – Telenovela O Espigão Nacional, 1974
- Jorge Ben “Cadê o penalty” (Jorge Ben) – A Banda Do Ze Pretinho, 1978
Ahjaa, kodune ülesanne – mida tähedab telenovela nimi “O Espigão Nacional” on paras pähkel. Wikipedia järgi võiks see kõlada “Pilvelõhkuja ehitamise rahvuslik projekt” ;)
Ja lõpuks: siin on saates räägitud vormelikunni Fittipaldi dokumentaali algustiitrid:
Raha ja tema alternatiivid
Kirjutasin Eesti Ökokogukondade Ühenduse ajakirjale KoguKonnad (PDF siin) lühida artikli alternatiivraha-liikumistest. Ratsionaalne rahajutt mõjub küll veidi veidrana seal hobuste ja Rainbow-kokkutulekute vahel aga mis teha, long tail ideede saatus juba on selline, et satutakse kokku kõiksugu karvaste ja sulelistega ;) Artikkel jõudis ka Bioneeri esiküljele ja viitena just alustanud Facebooki Uus raha diskussioonigruppi.
Raha ja tema alternatiivid
Mis on raha? Teda on nimetatud informatsioonikanaliks, vahel ka võimu teostamise vahendiks, kuid tavaliselt selgitatakse raha olemust tema funktsionaalsuse kaudu – rahaga saab asjade väärtust mõõta, väärtusi vahetada ning säilitada.
Kuid väga harva tõstatatakse küsimus raha päritolu, vajaduse, alternatiivide ning tulevikuväljavaadete kohta. Me võtame oma rahasüsteemi iseenesestmõistetavana, isegi nähtamatuna – loomulikult märkame me raha olemasolu või selle puudumist, kuid peaaegu kunagi ei lähe me süsteemi juurte juurde ja ei uuri, miks raha üldse vaja on.
Kõige üldisemalt kõlab raha definitsioon nii: raha on sotsiaalne kokkuleppe, mille alusel kasutavad inimesed omavahel midagi vahetusväärtusena. Kes kokku lepivad? Mida vahetusväärtusena kasutatakse? Kus see raha kehtib? Selle kohta ei ole ühtegi reeglit, kõik on kokkuleppe küsimus. Siin peitub võti näha raha millegi tunduvalt laiema, vabama ning sümpaatsemana, kui ta tavaliselt tundub.
Meile harjumuspärane mudel “üks riik või majanduspiirkond – üks ametlik raha” ei ole tegelikult sajanditki vana. Kuigi tundub, et maailm liigub järjest suurema rahandusliku ühtsuse suunas – Eesti ootab eurot, El Salvador loobus oma colon'ist USA dollari kasuks ning räägitakse ka maailma ühisrahast --, ilmuvad ikka ja jälle välja grupid, kes ei taha rahalise üleilmastumisega kaasa minna ning räägivad oma rahast. On see lihtsalt tagurlus ja traditsioonist kinni hoidmine, nagu vasakpoolne liiklus Inglismaal ja gallonid USAs? Kindlasti mitte, rahamaailma kirjul lapitekil on põhjuseid palju.
Hea ja halb raha
Raha pole kunagi olnud pelgalt numbritega väljendatav neutraalne väärtusvahetusühik, nagu väidab klassikaline majandusteadus. Majandusantropoloogid ja sotsiaalteadlased on raha palju uurinud ning leidnud, et varasest ajaloost peale on raha olnud äärmiselt mitmekihiline mõiste, sotsiaalne objekt, millel on väga palju tähendusi. Isegi kui kogukonnas on ametlikult käibel vaid üks rahaühik, eristavad inimesed eri olemuse ja otstarbega raha ning kasutavad neid erinevalt, luues niimoodi alternatiivseid rahasid.
Mõisted “räpane raha” ja “rahapesu” on alati olemas olnud. Näiteks eraldab Keenias elav luode hõim rangelt tavalist raha “kibedast rahast”. Kibe raha tuleb vargusest, röövist või pole ausalt välja teenitud nagu näiteks loteriis võidetud või maast leitud raha. Samuti muutub raha kibedaks kanepi, kulla ja maa müügiga. Tavaline ja kibe raha tuleb hoida eraldi ning nendega on seotud palju ettekirjutusi ja tabusid. Eriti halvad ended on seotud tubakakaubitsemisest teenitud rahaga – kui seda kasutada näiteks pruudi lunaraha maksmiseks, siis võivat pruutpaar hukkuda tuleõnnnetuses. Luod oskavad rahalt kibedust ka spetsiaalse puhastusrituaali abil ära võtta. Teatud mõttes ei erine see palju Eesti Kultuurkapitali “rituaalist”, mille abil tubakaaktsiis muudetakse hinnalisteks kultuuriteosteks.
Kriisirahad
Alternatiivsed rahad ilmuvad välja ka siis, kui piirkonda tabab mingi suurem vapustus – majanduskriis, hüperinflatsioon, poliitiline peataolek --, segastel aegadel, mil raha napib või ta on oma usaldusväärtuse kaotanud. Inimestel on vaja kuidagi oma elu korraldada, kaupu-teenuseid vahetada ning selleks võetakse käibele asendusraha. Suure Depressiooni aegadel USAs oli ringluses ligi 3000 erinevat raha, Argentiinas majanduskriisi ajal 90ndate lõpul tehti pool riigi tehingutest erinevates kohalikes rahades ning ärgu unustatagu ka Tartu raha, mis 1992. aastal jõudis käibel olla 37 päeva enne krooni tulekut. Reeglina on kriisirahad ajutine nähtus – kui riik suudab ennast kokku võtta ning majandus hakkab taastuma, siis hakkavad inimesed taas riiklikku raha usaldama ning suurem osa kohalikest rahadest kaob käibelt.
Ajaloost on siiski teada ka mõned püsivamad oma rahaeksperimendid, nagu näiteks Šveitsi WIR, 1934. aastal alustanud firmadevaheline krediidisüsteem, mis on järjest kasvanud, hõlmates praegu 80 000 ettevõtet ning on riiki olulisel määral erinevatest majanduskriisidest säästnud.
Uued alternatiivrahad
Kuid kultuuriliste ning kriisirahade kõrval on viimase paarikümne aasta jooksul järjest kasvanud uue ja värske mõttega loodud alternatiivrahade liikumine. Siin pole ühest põhjust – kuna raha puudutab meid kõiki, siis on raha ümber kokku saanud muidu täiesti vastandlikud vaated.
Esiteks äärmuslikud vabaturufanaatikud, kelle arvates ei tohiks riigiraha olemaski olla ning iga pank võiks välja anda oma raha – turg paneks paika, mis raha püsima jääb. Samas pole see liikumine teooriast kaugemale jõudnud.
Või siis nn Zeitgeisti-liikumine http://en.wikipedia.org/…ist_Movement, kes näeb konkurentsile ehitatud rahasüsteemis ja fraktsionaalses intressikeskses panganduses ühiskonna allasurumist ning sotsiaalsete sidemete lõhkumist.
Olulised alternatiivraha arendajad on ka ülemaailmsed kogukonnaliikumised nagu näiteks TransitionTowns http://www.transitionnetwork.org, jätkusuutlikuma elukorralduse eest seisjad. Leidub ka rohelise raha teoreerikuid, kelle arvates tuleks maailma finantssüsteem ümber teha nii, et see ei baseeruks mitte lõpmatul lubaduste ahelal nagu praegu, vaid oleks seotud mingi globaalselt olulise mõõdetava ressursiga – CO2 tonni või energia-kilovatiga.
Ja viimaks arengumaad, kelle probleemid on tohutu vaesus, ebavõrdus ning väga suur mitteametlik majandusruum. Inimesed teevad küll mingeid töid ja “ajavad äri”, et hinge sees hoida, kuid see ei kajastu riigi jaoks ühelgi paberil või majandusarengu raportis. Mitmed neist maadest on aru saanud, et Lääne-sugust heaoluühiskonda võivad miljonid kõrvalejäetud inimesed ootama jäädagi, alternatiivraha võiks aga anda kogukondadele veidi iseseisvust oma tehingute korraldamisel, ootamata (ilmselt mitte kunagi kohale jõudvat) ametlikku raha.
Olenemata alternatiivraha loojate maailmavaatest on oma raha loomise algtõuge alati sama – olukord, kui ametlik riiklik raha ei täida enam enda ülesannet, ta kas pole kättesaadav või pole tema kasutamine lihtsalt sobilik.
Samas on uue raha kasutuselevõtt suur vastutus: alternatiivraha-kogukondades on avalik saladus läbikõrbenud rahaprojektide suur hulk. Mistahes rahasüsteemis – riiklikus või alternatiivses – paneb raha saatuse paika usaldus, mida välja teenida ja hoida on raske. Kindlasti pole mõtet raha luua moe pärast ja kiirustades. Alustada tuleb samm-sammult – edukaimad alternatiivrahad on alati loodud mingi konkreetse ülesande lahendamiseks, nad kehtivad vaid piiratud alal, nad ei konkureeri ametliku rahaga ning nende taga on usaldusväärne kogukond.
Kogukonnarahad
Levinuimad alternatiivrahad on kogukonnarahad, millest on palju erinevaid variante, kuid mille põhimõtted on sarnased: raha ringleb vaid kogukonna sees, elavdades niimoodi omavahelist läbikäimist – nii kohalikku majandust kui ka inimestevahelisi suhteid. Levinuim kogukonnaraha vorm on lihtne turvamärkidega paberraha, kuid ka siin on värskeid ideid – hiljaaegu tuli oma rahaga välja San Francisco linnaosa Bernal Heights, mis paberraha asemel kasutab tavalisi dollareid, märgistades neid oma linnaosa kleepsuga http://www.bernalbucks.org. Üha enam on seoses mobiiltelefonide ja kiipkaartide levikuga tekkimas ka elektroonilist kogukonnaraha, kuid nende kasutuselevõtt võib olla paberrahast keerulisem.
Ka on erinevad kogukonnaraha arvestusühikud, konverteeritavus ning väljaandmise kord – rahaühikule võib vastata üks töötund või üks tehtud tegu; raha võib (aga ei pea) saama riikliku raha vastu vahetada; raha võib välja anda kogukonnas tegutsev mittetulundusühing, valitsusväline organisatsioon, hoiulaenuühistu või siis loob raha iga inimene ise. Nii tegutseb näiteks virtuaalne kogukonnaraha Õnnepank, kus raha tekib siis, kui keegi aitab kedagi ja teine pool tänutähe vastu annab.
Sotsiaal- ja haridusrahad
Väga edukad on olnud fureai kippu'd ehk “hoolitsussuhte piletid”, mis loodi 1995. aastal Jaapanis, maailma kiireimini vananeva ühiskonnaga maal. Riik mõistis, et mistahes sotsiaalhooldusprogramm ei suuda käia kaasas järjest suureneva eakate hulgaga ning seadis sisse spetsiaalsed rahad, mida saavad teenida noored, kes aitavad vanureid. Teenitud fureai kippu'sid saab näiteks saata oma vanadele sugulastele, kes siis omakorda nendega noortele maksavad – või siis oodata niikaua, kui ise vanaks saad ja hoolitsusraha kulutama hakkad.
Fureai kippu'del on tekkinud “sooja ja hoolitseva” raha foon, eakad tahavad noortele järjest rohkem maksta hoolitsusrahaga, mitte “külmade ja kalkide” jeenidega. Jaapanis on praegu 300–400 sama põhimõttega rahasüsteemi ning hoolitsusraha on laienemas ka Hiinasse, kus varsti peab ühe-lapse-põlvkond hakkama tohutut arvu eakaid üleval pidama. Pole võimatu, et ka vananev Euroopa leiab varsti Jaapani hoolitsusrahast innustust.
Alternatiivrahasid oldakse kasutusele võtmas ka hariduses: Brasiilias kaalutakse spetsiaalset õppetunni-raha “Saber” mis töötab nii: riik valib välja vaesemad koolid, kus õpetajaid napib ning ülikooli edasiminejaid on vähe ja jagab esimese klassi õpilastele spetsiaalset õppetunni-raha. Sellega saavad nad maksta vanemate klasside õpilastele järelaitamistundide eest. Need vanemad õpilased saavad omakorda maksta keskkooliõpilastele järeleaitamise eest. Kui õpilane lõpetab keskkooli ja on kogunud teatava summa õppetunni-raha, siis saab ta sellega kinni maksta osa oma ülikooliharidusest. Mida rohkem nooremaid õpetad, seda rohkem õpid ise ning seda suuremad on su võimalused ülikooli saada.
Alternatiivrahal on veel palju vorme ja raske on leida maad, kus neid ei tunta – kaup-kauba-vastu laadad Argentiinas, sotsiaalpangad Brasiilias, mis ühendavad omavahel mikrolaenud, kohaliku raha ja kooperatiivid; ökorahad Kaláka ja Kör Ungaris; regionaalrahad Saksamaal, mis toovad huvitavad ennesõjaaegsed rahaeksperimendid tänapäeva; kõneminutite kasutamine rahana Aafrikas, mis jätab ilmselt praeguse elektroonilise panganduse etapi üldse vahele jne, jne.
Alternatiivrahad ja Eesti
Eestis on alternatiivrahadest seni üsna vähe räägitud. Ajaloolist koduraha on küll uuritud, numismaatik Ivar Leimuse andmetel on erinevad ametliku raha asendajad olnud Eestis käibel alates keskajast, mil näiteks oli levinud veskiraha, mida sai kodanik jahvatusmaksu tasumise eest linnakassast ning mille ettenäitamisel võis linna veskis vilja jahvatada. Uuesti tulid kodurahad kasutusele 19. sajandil koos tööstuse arenguga, levinud olid nn vabrikurahad Hiiumaal ning Narvas.
Kaasaegsete kogukonnarahade teemal on Eestis kirjutanud vaid üksikud alternatiivse majandusmõtte huvilised nagu Villu Zirnask ja Henri Laupmaa, kuid alates 2009. aasta lõpust on tunda, et idee hakkab lõpuks laiemalt levima: Von Krahli teatris käibivad teatrisisesed maksevahendid krahlid, Urvastes on sellest kevadest käibel oma rahana urbanid http://www.kortsleht.ee/node/208, oma rahast räägivad ka setud http://inaraluigas.blogspot.com/…ma-raha.html ja paidekad http://weissenstein.blogspot.com/…ik-raha.html ning aktiivselt tegutseb Tartu Hoiu-laenuühistu http://www.rahayhistu.ee/.
Areneb ka elektrooniline kogukonnaraha: 2009. aasta sügisel läks käima Õnnepank http://www.onnepank.ee ning Uue Maailma koduleheküljest välja kasvanud kogukonnatarkvara CommunityToolsi http://communitytools.info planeeritakse ka kohaliku raha funktsionaalsust.
Niisiis, aitab “kibedast rahast” ja rahapuudusest. Maailma raha-lapitekil on juba 5000 erinevat ruutu – ja nende arv aina kasvab. Mõtleme koos, kuidas sinna mõni uus laik lisada!
Lisalugemist
Rahvaliit? Seal on mu nimekaim, mitte mina
Vastuseks mitmetele küsijatele: ei, ma ei kuulu Rahvaliitu ega kavatse kunagi ka kuuluda. Seal tegutsem minu veidi noorem nimekaim (linki ma talle ei lisa, kes teab mis seose Google sealt veel välja kaevab).
Alternatiivrahasüsteemid
Kirjutasin kooli jaoks lühiülevaate maailma alternatiivrahadest: ametlike rahasüsteemide kõrval tegutsevatest väärtusvahetussüsteemidest, mis heidavad kinda tavamõtlemisele. Mis on raha, miks me seda vajame, kas ilma selleta ei saa läbi?
PDF-kujul slaidid asuvad siin ja koolitöö siin.
Ahjaa, Henri Laupmaa, üks esimesi alternatiivraha entusiaste Eestis on pannud püsti infoveebi samal teemal: Raha lugu
Üürida 1toaline korter Tallinnas, Kristiine keskuse lähedal. Studio apartment for rent in Tallinn, near Kristiine Centre
- Vaikne koht, akna taga roheline park
- Vannituba remonditud
- Köögimööbel, pesumasin, voodi, diivan, laud ja riiul jäävad sisse
- Linna läheb jala pool tundi, Kristiine keskusesse 5 minutit (Asukoha kaart)
- Parkimiskoht
- Kuu üür 2600 EEK + kommunaal (hind läbi räägitav)
In English:
- Quiet, green surroundings
- Bathroom renovated
- Kitchen furniture and untensils, washing machine, bed, sofa, table and bookshelf will stay in
- Half an hour to the city centre by walking, 5 min walk to Kristiine Centre (map)
- Parking lot
- Rent: 2600 EEK + bills (room for negotiation)
Contact mele.pesti ätt gmail.com, phone +372 5270347
Portugalaktika: Brasiilia muusika pidu Kuressaares
Portugali saatkond Eestis korraldab Saaremaal festivali, mille üks osa on Portugalaktika pidu Kuressaare kuursaalis. Näha ja kuulda saab Denise Fontoura 't, plaatidel Jazzitup DJ-sid ning ka allkirjutanut DJ Mosaiik nime all.
Plaanin mängida Brasiilia funk- ja diskorariteete ning teha varase Airto Moreira spetsiaali.
Vt. ka pressiteadet ja flaierit.
Ahjaa, kes on pildil? Vastus: Brasiilia 70ndate muusika ühed oluliseimad nimed Flora Purim, Airto Moreira ning Hermeto Pascoal.
Drupali esimene kokkutulek toimunud
Saime kokku 12. juuni uduvärskel reedeõhtul Lahemaal, elasime üle elektrikatkestuse, arutasime Drupali teemasid kella kaheni öösel ning siis oli aeg tünnisauna minna.
Millest me siis rääkisime? Mina tegin ettekande Drupal 7 kasutasõbralikkusest (slaidid leiab siit 3MB PDF), mis baseerusid osaliselt mu hiljutistel Helsingi DrupalConi slaididel. Kaido T tutvustas Drupali eestikeelse tõlke seisu, Jaak ja Marek näitasid oma Drupali-kogemusi ius.ee ja elektroskandia.ee lehekülgedel, Ivoga arutasime drupal.ee domeeni tulevikku ja muidugi jagasime palju-palju väikeseid praktilisi Drupali-soovitusi.
Lisaks legendaarsetele CCK ja Viewsile mainiti hulgaliselt ka väiksemaid vähemtuntumaid mooduleid: SpamSpan, Blocks404 ja Search404. Lisaks demonstreeris Jaak Artisteeri, mille abil tema kliendid ise lihtsa visuaalkeskkonna abil Drupali kujunduse loovad – näiteks mithio.com.
Mis edasi? Plaani sai võetud Eesti tõlkeserveri liigutamine drupal.ee domeeni alla, MTÜ Drupal Eesti loomine ning võimalik tõlke toetamine Euroopa liidu tõukefondidest.
Tänu veelkord kõigile tulijatele, Lahemaa Puhkekeskuse peremehele ning ürituse toetajale Looduskalendrile!
Kokkutuleku seltskond, vasakul paremale:
- Merike Valner
- Uuno Valner riso.ee
- Jaak Ungro ius.ee
- Ainar Prääm
- Kaido Einama am.ee ja reisijutud.com
- Tiit Lepik loodusring.ee ja looduskalender.ee
- Kaido Toomingas minuleht.net
- Marek Soans elektroskandia.ee
- Ivo Nellis veebitehas.ee
- Aivar Sool raamatumaailm.ee
Aastatagune Tallinn.ee kasutajamugavuse analüüs
Leidsin arhiivitolmust 2008. aasta aprillist ühe oma lühida kasutajamugavuse analüüsi: Peeter Marvet kutsus tookord asjakohaseid inimesi üles relvi haarama tallinn.ee uue veebi nimelise hädamere vastu.
Analüüsi leiab siit: kristjan_jansen_tallinnee_kaideldavuse_analyys.pdf (500kb PDF)
Teaduslikum ja tuumakam oli toona Marveti enda video-analüüs (video ja slaidid).
Kas aasta hiljem on tallinn.ee paremaks muutunud? Veidi küll: kohmakast küljemenüüst on loobutud ning enimkasutatavad lingid on esiküljele toodud – kuid tõeliselt kasutajasõbraliku ja kaasaegse veebini on veel pikk tee.
Tule esimesele Eesti Drupali kokkutulekule!
Samm-sammult, järk-järgult hiilib sisuhaldus-raamistik Drupal ka Eestisse. Esialgu näeb teda küll üsna madalaprofiililistel veebilehtedel, kuid vaadates teiste maade kogemusi, on vaid aja küsimus, millal mõni suurem ja tuntum sait Drupali kasutusele võtab.
Tasub ennast ette valmistada ja Drupaliga kurssi viia ning uusi nippe omandada kuid kes viitsib seda kuskil kontorikuumuses teha? Suvi on käes ja miks mitte ühendada meeldiv kasulikuga: ajada tehnojuttu otse looduses?
Reedel, 12. juuni õhtupoolikul saavad Eesti Drupali-huvilised kokku Peterburi maantee lähedal Loobul (veidi enne Viitnat) Lahemaa puhkekeskuses.
Vaatame esitlusi ja peame diskussioone, õhtu edasine käik on vaba, isegi saun ja tünnisaun on olemas!.
Üür ja ööbimine on sponsorite poolt makstud, kuludeks ainult oma transport kohale. Kaasa võtta söök-jook, hea tuju ja vajadusel laptop – wifi ja esitlustehnika leiab kohapealt.
Lisainfo, kaart ja registreerimine http://groups.drupal.org/node/22186
Kohtumiseni!
Title of the Article
Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit. Donec dignissim est eu lorem volutpat elementum. Nulla facilisi. Class aptent taciti sociosqu ad litora torquent per conubia nostra, per inceptos himenaeos. Vestibulum ante ipsum primis in faucibus orci luctus et ultrices posuere cubilia Curae; Maecenas vestibulum tincidunt suscipit. Suspendisse augue diam, feugiat vitae fringilla a, tincidunt sit amet orci. Integer sodales risus id nisl dictum eu condimentum felis ullamcorper. Nulla libero elit, pulvinar vitae aliquam vitae, malesuada et libero. Quisque libero elit, fringilla eget cursus ac, scelerisque eget velit. Vivamus vel mauris imperdiet est consectetur vestibulum vitae a ligula. Vivamus hendrerit sollicitudin neque eu ornare
