Kristjan Jansen Interaction designer and social activist. Contact: kika at trip.ee

I was recently asked to bring back memories of early Drupal history, especially the birth of the Drupal logo. For research I found a goldmine: Drupal CVS commit history http://drupalcode.org (renamed from cvs.drupal.org). Combining that with CHANGELOG.txt and my hazy memory here's the short unofficial story of Drupal logo – in full color.

Note that I included some personal notes but I do not want to over-emphasize my role: biggest credit for creating early Drupal visual image goes to Steven Wittens aka Unconed and there are tons of others not mentioned. Thanks for you all!

Also, if you have any corrections to this history – or some funny details to add, let me know via e-mail, Twitter or the comment form below.

2000

May 9 2000 (Unconfirmed)

drop.org was born with Dries post “drop.org has been activated, Natrak smoothly switched things /…/ Oh, I installed a new poll and whilst doing so I discovered a few poll problems I'll have to fix /…/”

May 18 2000 (Unconfirmed)

First commit to Drupal CVS repository http://drupalcode.org/…al/index.php?… (I tracked index.php – are there older files?)

May 27 2000

First commit of drop.org logo in Jeroen theme. The logo was created Jeroen Bensch (Dries nephew he shared the dorm with) using Gimp, drawing all the details pixel by pixel. He later comments “I should've rounded the corners better with some shading in between the pixels on the border, but OK, what did I know”.

Here's the CVS commit: http://drupalcode.org/…ges/logo.gif?…

I addition to pipes metaphor and “Tears of technology”, also by Jeroen, the “black drop” (is it really oil?) makes its entrance in commit a day later. http://drupalcode.org/…ges/logo.gif?…

Sept 26 2000

Half year later, Marvin theme was created (or actually renamed from some ealier theme) with Dries CVS comment “Updated and renamed my 2 themes: I removed redundant boxes and tried to work towards simplicity.” Here's the “black drop” is placed inside “DROP” type. http://drupalcode.org/…ges/logo.gif?…

Oct 10 2000

Unconed theme was committed with the logo above http://drupalcode.org/…ges/logo.gif?… with cryptic CVS message by Dries “… and the winner is …” (?)

Included with the same day commit was an interesting theme screenshot http://drupalcode.org/…es/theme.gif?… – something like a an early precursor of current theme screenshot infrastructure we are having now.

This image was removed from theme in Feb 28 2001 with a Stevens note: “removed that stupid theme.gif that looked cool, but was unimplementable in NS”. NS stands for Netscape.

And yes, there is that notorious Lara Croft post ;)

Dec 6 2000

Oldest copy of drop.org preserved in archive.org http://web.archive.org/…ww.drop.org/ using Marvin theme. Note that I cut out the top part: archive.org copy uses the newer, incorrect logo.

2001

Jan 15 2001

Drupal 1.0.0 was released

Mar 2 2001

Proto-3D-drop (most likely) by Steven/Unconed makes its way to drop.org logo http://drupalcode.org/…ges/logo.gif?…

Also, “Powered by Drupal button” was introduced with the same 3D-drop http://drupalcode.org/…bydrupal.png?…

March 15 2001

Drupal 2.0.0 was released. Personal note: A bit ealier I started visiting Drop.org and testing out Drupal. I wrote my first review of Drupal 2.0 (in Estonian) in March 19 2001.

Sept 12 2001

First sighting of Druplicon in Drupal CVS in Marvin theme, replacing black drop inside “drop.org” and upgrading a typeface. http://drupalcode.org/…ges/logo.gif?… with CVS comment “Added new Drupal logo made by UnConeD.”

Another version for Unconed theme three days later Sept 15 2001 http://drupalcode.org/…ges/logo.gif?…

There is also a yellow version of Druplicon from the same time found in Goofy theme: http://drupalcode.org/…s/drupal.png?…

Druplicon was also introduced in new “powered by” button http://drupalcode.org/…bydrupal.png?…

History of the Druplicon logo page states: “Kristjan Jansen (Kika) came up with the idea of putting two sideways drops together to form an infinity symbol”. I can not recall that I was involved with those infinity eyes at that early in time, I have gut feeling Steven was creating it on his own.

Sept 15 2001

Drupal 3.0.0, was released

Nov 1 2001

Another version of Druplicon was added to Trillian theme http://drupalcode.org/…ges/logo.gif?… but the whole theme was removed a month later Dec 27 2001 with a straightforward comment “Removed theme "Trillian”: it sucked."

Mid-Dec 2001

http://drupal.org was getting separated from drop.org, some content migrated and first project issue created by ax in Dec 17 2001 http://drupal.org/node/6

Dec 12 2001

Commit of giant misc/druplicon.png http://drupalcode.org/…ruplicon.png?…

2002

Jan 21 2002

First usable copy drupal.org in archive org http://web.archive.org/….drupal.org/ Drupal.org looked like this already a month ago when it was created.

Jun 1 2002

References to drop.org were dropped in Drupal CVS: http://drupalcode.org/…ges/logo.png?…

with CVS comment “Got rid of the drop.org logo's in the themes and replaced them with the Drupal logo.” This is the point where Drupal finally got a life of his own. Note that Druplicon got some finer gradients by Steven/Unconed but basic shape was still the same.

Jun 15 2002

Drupal 4.0.0 was released

Personal note: This is likely the point of time where I was pushing my “more serious” designs of Drupal logo (see the blog post http://kika.trip.ee/…l_lost_logos) . Here are the designs form Oct 2002:

Dec 24 2002

Commit of druplicon-small.gif http://drupalcode.org/…on-small.gif?… – likely not the first commit but a reorg?

2003

1 Feb 2003

Drupal 4.1.0 was released

4 Jun 4 2003

CVS commit was about spicing up the logos of Marvin: http://drupalcode.org/…ges/logo.png?…

and Unconed: http://drupalcode.org/…ges/logo.png?…

with CVS comment “GUI improvements: new logos for theme Marvin and theme UnConeD. Logos by Kristjan Jansen.” Same Druplicon, new typeface (it was most likely Dax)

1 Aug 2003

Drupal 4.2.0 was released

1 Nov 2003

Drupal 4.3.0 was released

2004

15 Feb 2004

Reorg of Drupal theme directories in CVS reveals a Drupal logo version http://drupalcode.org/…ruplicon.gif?…

The toned down and shadowy version was was likely meant for Bluemarine. Original Bluemarine logo commit has been lost but there is something like this http://drupalcode.org/…ine/logo.png?…

1 April 2004

Drupal 4.4.0 was released

June 7 2004

Michael Angeles aka jibbajabba, famous UX guy created several designs for Drupal t-shirts for a LinuxTag conference.

There is another cool one: Personal Expression.

June 2004

Personal note: My love for Dax culminated a year later with creating Drupal promotional materials http://kika.trip.ee/node/190 in mid-June, 2004. As you can see from poster and brochure PDFs, 3D Druplicon was already there. This means “3D Druplicon” as we know him now was created by Unconed/Steven around 1st part of 2004.

Jul 5 2004

Some weeks later, a marketing materials contrib repo was created by ber with CVS comment “/…/ These are various files that are a result of Gerhards (vdst.net) and Kristjans (kika.trip.ee) hard work and Stevens (acko.net) nice 3D work /…” with some notable stuff inside:

1. Old Druplicon with my spiced up typo and effects, likely based to my Feb 2004 experiments http://drupalcode.org/….default.png?…

2. Steven's 3D Druplicon, already mentioned: http://drupalcode.org/…on.small.png?…

Also, in the same day referring drupal.org page was created by ber http://web.archive.org/…rg/node/9068 Updated version of this page can be found is http://drupal.org/node/9068

Jul 27 2004

Michael Angeles / jibbajabba, famous UX guy was expressing his concern with Drupal logo hackerish feel and proposed some alternatives http://urlgreyhot.com/…pal_identity

Oct 18 2004

Drupal 4.5.0 was released

2005

Apr 15 2005

Drupal 4.6.0 was released

May 12 2005

Another commit of Druplicon “crystal” look by diepoog in CVS http://drupalcode.org/…al.small.png?… Note that it is based on 2D or “Cell” Druplicon, 3D has not yet hit the masses, they co-existed for a long time.

May 22 2005

Chris Messina, Open Web legend jumps on board and creates some classic Drupal artwork. Flickr set can be found here.

Jul 27 2005

First commit of 3D Druplicon to Drupal CVS, to /misc directory http://drupalcode.org/…ruplicon.png?…

2006

Jan 15 2006

Drupal gets 5 years old and he gets a birthday cake by Dries and Karlijn.

Around these times Druplicon mania really got started, check out the related post in drupal.org by ber. Druplicon was spotted in most unimaginable places, from pumpkins to bacon.

May 1 2006

Drupal 4.7.0 was released

2007

Jan 15 2007

Drupal 5.0 was released

Dec 13 2007

“3D Druplicon” is introduced to Drupal core themes by kkaefer http://drupalcode.org/…ine/logo.png?… with CVS comment “update bluemarine, chameleon and marvin themes with the current 3d Druplicon, instead of the old 2d one”, related issue here http://drupal.org/node/200334.

2008

Feb 13 2008

Drupal 6.0 was released

Aug 2008

Mark Boulton creates a Drupal workmark, part of Drupal.org redesign project.

Early version:

Final version:

Dec 20 2009

First sighting of Drupal tattoo.

Addendum

Drupal 10th birthday is not far away. It's time to start gathering together the memorabilia. We are old enough to let nostalgia loose.

One more thing: dear git-migration team, can we keep alive the read-only copy of Drupal CVS repository, there are tons of gold still to be dug.

Kui sellel pühapäeval enne jalkafinaali veidi aega on, soovitan keerata Raadio R2 lainele: kell 20:00 tuleb Jazzitup, kuhu olen Erkini ja Antoni külaline, plaadikohvriga Brasiiliast. Alates 20:30 kuulame haruldasi 70ndate seebiseriaalide soundtrack'e ning teeme varajase Azimuthi spetsiaali.

Uuendatud: Minu saatelõik on kuulatav siit (57MB MP3)

Terve saade on kuulatav R2 lehel: esimese ja teise saatetunni failid on allatõmmatavad kahe nädala jooksul.

Mängitud lugude playlist:

1. Luiz Carlos Sá “Jeronimo” (Waltel Branco) – Telenovela Irmaos Coragem, 1970
2. Quinteto Ternura “Baby” (Caetano Veloso) – Quinteto Ternura, 1974 / Telenovela Locomotivas, 1977
3. Bethinho “Chega de Enganar a Nega” (Marcos Valle) – Telenovela Os Ossos do Barao, 1973
4. Marcio Montarroyos “Makaha” (Marcio Montarroyos) – Telenovela Pecado Capital, 1975
5. Guto e Coral Som Livre “Cavalo De Aço” (Nelson Motta, Guto Graça Melo) – Telenovela Cavalo de Aço, 1973
6. Osmar Milito & Quarteto Forma “Corpo Sano em Mente Sã” (Marcos Valle) – Telenovela Selva de Pedra, 1972
7. Banda Cores Mágicas “Porto Seguro” (Dori Caymmi) – Telenovela Irmaos Coragem, 1970
8. Boca Livre “Quem tem a violao” (Zé Renato, Xico Chaves, Cláudio Nucci, Juca Filho) – Boca Livre 1979 / Telenovela Plumas & Patetes, 1980
9. Moraes Moreira “Se Voce Pensa” (Roberto Carlos, Erasmo Carlos) – Moraes Moreira 1975 / Telenovela Pecado Capital, 1975
10. Marcos Valle & Azimuth “Virabrequim” (Marcos Valle) – O Fabuloso Fittipaldi, 1973
11. Marcos Valle & Azimuth “Fittipaldi Show / Azimuth” (Marcos Valle) – O Fabuloso Fittipaldi, 1973
12. Tim Maia “Feito para dancar” (Paulo Ricardo) – Tim Maia, 1977 / Telenovela O Pulo Do Gato, 1978
13. Bertrami e Conjunto Azimute “Pela Cidade” (Bertrami e Conjunto Azimute) – Telenovela O Espigão Nacional, 1974
14. Jorge Ben “Cadê o penalty” (Jorge Ben) – A Banda Do Ze Pretinho, 1978

Ahjaa, kodune ülesanne – mida tähedab telenovela nimi “O Espigão Nacional” on paras pähkel. Wikipedia järgi võiks see kõlada “Pilvelõhkuja ehitamise rahvuslik projekt” ;)

Ja lõpuks: siin on saates räägitud vormelikunni Fittipaldi dokumentaali algustiitrid:

Kirjutasin Eesti Ökokogukondade Ühenduse ajakirjale KoguKonnad (PDF siin) lühida artikli alternatiivraha-liikumistest. Ratsionaalne rahajutt mõjub küll veidi veidrana seal hobuste ja Rainbow-kokkutulekute vahel aga mis teha, long tail ideede saatus juba on selline, et satutakse kokku kõiksugu karvaste ja sulelistega ;) Artikkel jõudis ka Bioneeri esiküljele ja viitena just alustanud Facebooki Uus raha diskussioonigruppi.

Raha ja tema alternatiivid

Mis on raha? Teda on nimetatud informatsioonikanaliks, vahel ka võimu teostamise vahendiks, kuid tavaliselt selgitatakse raha olemust tema funktsionaalsuse kaudu – rahaga saab asjade väärtust mõõta, väärtusi vahetada ning säilitada.

Kuid väga harva tõstatatakse küsimus raha päritolu, vajaduse, alternatiivide ning tulevikuväljavaadete kohta. Me võtame oma rahasüsteemi iseenesestmõistetavana, isegi nähtamatuna – loomulikult märkame me raha olemasolu või selle puudumist, kuid peaaegu kunagi ei lähe me süsteemi juurte juurde ja ei uuri, miks raha üldse vaja on.

Kõige üldisemalt kõlab raha definitsioon nii: raha on sotsiaalne kokkuleppe, mille alusel kasutavad inimesed omavahel midagi vahetusväärtusena. Kes kokku lepivad? Mida vahetusväärtusena kasutatakse? Kus see raha kehtib? Selle kohta ei ole ühtegi reeglit, kõik on kokkuleppe küsimus. Siin peitub võti näha raha millegi tunduvalt laiema, vabama ning sümpaatsemana, kui ta tavaliselt tundub.

Meile harjumuspärane mudel “üks riik või majanduspiirkond – üks ametlik raha” ei ole tegelikult sajanditki vana. Kuigi tundub, et maailm liigub järjest suurema rahandusliku ühtsuse suunas – Eesti ootab eurot, El Salvador loobus oma colon'ist USA dollari kasuks ning räägitakse ka maailma ühisrahast --, ilmuvad ikka ja jälle välja grupid, kes ei taha rahalise üleilmastumisega kaasa minna ning räägivad oma rahast. On see lihtsalt tagurlus ja traditsioonist kinni hoidmine, nagu vasakpoolne liiklus Inglismaal ja gallonid USAs? Kindlasti mitte, rahamaailma kirjul lapitekil on põhjuseid palju.

Hea ja halb raha

Raha pole kunagi olnud pelgalt numbritega väljendatav neutraalne väärtusvahetusühik, nagu väidab klassikaline majandusteadus. Majandusantropoloogid ja sotsiaalteadlased on raha palju uurinud ning leidnud, et varasest ajaloost peale on raha olnud äärmiselt mitmekihiline mõiste, sotsiaalne objekt, millel on väga palju tähendusi. Isegi kui kogukonnas on ametlikult käibel vaid üks rahaühik, eristavad inimesed eri olemuse ja otstarbega raha ning kasutavad neid erinevalt, luues niimoodi alternatiivseid rahasid.

Mõisted “räpane raha” ja “rahapesu” on alati olemas olnud. Näiteks eraldab Keenias elav luode hõim rangelt tavalist raha “kibedast rahast”. Kibe raha tuleb vargusest, röövist või pole ausalt välja teenitud nagu näiteks loteriis võidetud või maast leitud raha. Samuti muutub raha kibedaks kanepi, kulla ja maa müügiga. Tavaline ja kibe raha tuleb hoida eraldi ning nendega on seotud palju ettekirjutusi ja tabusid. Eriti halvad ended on seotud tubakakaubitsemisest teenitud rahaga – kui seda kasutada näiteks pruudi lunaraha maksmiseks, siis võivat pruutpaar hukkuda tuleõnnnetuses. Luod oskavad rahalt kibedust ka spetsiaalse puhastusrituaali abil ära võtta. Teatud mõttes ei erine see palju Eesti Kultuurkapitali “rituaalist”, mille abil tubakaaktsiis muudetakse hinnalisteks kultuuriteosteks.

Kriisirahad

Alternatiivsed rahad ilmuvad välja ka siis, kui piirkonda tabab mingi suurem vapustus – majanduskriis, hüperinflatsioon, poliitiline peataolek --, segastel aegadel, mil raha napib või ta on oma usaldusväärtuse kaotanud. Inimestel on vaja kuidagi oma elu korraldada, kaupu-teenuseid vahetada ning selleks võetakse käibele asendusraha. Suure Depressiooni aegadel USAs oli ringluses ligi 3000 erinevat raha, Argentiinas majanduskriisi ajal 90ndate lõpul tehti pool riigi tehingutest erinevates kohalikes rahades ning ärgu unustatagu ka Tartu raha, mis 1992. aastal jõudis käibel olla 37 päeva enne krooni tulekut. Reeglina on kriisirahad ajutine nähtus – kui riik suudab ennast kokku võtta ning majandus hakkab taastuma, siis hakkavad inimesed taas riiklikku raha usaldama ning suurem osa kohalikest rahadest kaob käibelt.

Ajaloost on siiski teada ka mõned püsivamad oma rahaeksperimendid, nagu näiteks Šveitsi WIR, 1934. aastal alustanud firmadevaheline krediidisüsteem, mis on järjest kasvanud, hõlmates praegu 80 000 ettevõtet ning on riiki olulisel määral erinevatest majanduskriisidest säästnud.

Uued alternatiivrahad

Kuid kultuuriliste ning kriisirahade kõrval on viimase paarikümne aasta jooksul järjest kasvanud uue ja värske mõttega loodud alternatiivrahade liikumine. Siin pole ühest põhjust – kuna raha puudutab meid kõiki, siis on raha ümber kokku saanud muidu täiesti vastandlikud vaated.

Esiteks äärmuslikud vabaturufanaatikud, kelle arvates ei tohiks riigiraha olemaski olla ning iga pank võiks välja anda oma raha – turg paneks paika, mis raha püsima jääb. Samas pole see liikumine teooriast kaugemale jõudnud.

Või siis nn Zeitgeisti-liikumine http://en.wikipedia.org/…ist_Movement, kes näeb konkurentsile ehitatud rahasüsteemis ja fraktsionaalses intressikeskses panganduses ühiskonna allasurumist ning sotsiaalsete sidemete lõhkumist.

Olulised alternatiivraha arendajad on ka ülemaailmsed kogukonnaliikumised nagu näiteks TransitionTowns http://www.transitionnetwork.org, jätkusuutlikuma elukorralduse eest seisjad. Leidub ka rohelise raha teoreerikuid, kelle arvates tuleks maailma finantssüsteem ümber teha nii, et see ei baseeruks mitte lõpmatul lubaduste ahelal nagu praegu, vaid oleks seotud mingi globaalselt olulise mõõdetava ressursiga – CO2 tonni või energia-kilovatiga.

Ja viimaks arengumaad, kelle probleemid on tohutu vaesus, ebavõrdus ning väga suur mitteametlik majandusruum. Inimesed teevad küll mingeid töid ja “ajavad äri”, et hinge sees hoida, kuid see ei kajastu riigi jaoks ühelgi paberil või majandusarengu raportis. Mitmed neist maadest on aru saanud, et Lääne-sugust heaoluühiskonda võivad miljonid kõrvalejäetud inimesed ootama jäädagi, alternatiivraha võiks aga anda kogukondadele veidi iseseisvust oma tehingute korraldamisel, ootamata (ilmselt mitte kunagi kohale jõudvat) ametlikku raha.

Olenemata alternatiivraha loojate maailmavaatest on oma raha loomise algtõuge alati sama – olukord, kui ametlik riiklik raha ei täida enam enda ülesannet, ta kas pole kättesaadav või pole tema kasutamine lihtsalt sobilik.

Samas on uue raha kasutuselevõtt suur vastutus: alternatiivraha-kogukondades on avalik saladus läbikõrbenud rahaprojektide suur hulk. Mistahes rahasüsteemis – riiklikus või alternatiivses – paneb raha saatuse paika usaldus, mida välja teenida ja hoida on raske. Kindlasti pole mõtet raha luua moe pärast ja kiirustades. Alustada tuleb samm-sammult – edukaimad alternatiivrahad on alati loodud mingi konkreetse ülesande lahendamiseks, nad kehtivad vaid piiratud alal, nad ei konkureeri ametliku rahaga ning nende taga on usaldusväärne kogukond.

Kogukonnarahad

Levinuimad alternatiivrahad on kogukonnarahad, millest on palju erinevaid variante, kuid mille põhimõtted on sarnased: raha ringleb vaid kogukonna sees, elavdades niimoodi omavahelist läbikäimist – nii kohalikku majandust kui ka inimestevahelisi suhteid. Levinuim kogukonnaraha vorm on lihtne turvamärkidega paberraha, kuid ka siin on värskeid ideid – hiljaaegu tuli oma rahaga välja San Francisco linnaosa Bernal Heights, mis paberraha asemel kasutab tavalisi dollareid, märgistades neid oma linnaosa kleepsuga http://www.bernalbucks.org. Üha enam on seoses mobiiltelefonide ja kiipkaartide levikuga tekkimas ka elektroonilist kogukonnaraha, kuid nende kasutuselevõtt võib olla paberrahast keerulisem.

Ka on erinevad kogukonnaraha arvestusühikud, konverteeritavus ning väljaandmise kord – rahaühikule võib vastata üks töötund või üks tehtud tegu; raha võib (aga ei pea) saama riikliku raha vastu vahetada; raha võib välja anda kogukonnas tegutsev mittetulundusühing, valitsusväline organisatsioon, hoiulaenuühistu või siis loob raha iga inimene ise. Nii tegutseb näiteks virtuaalne kogukonnaraha Õnnepank, kus raha tekib siis, kui keegi aitab kedagi ja teine pool tänutähe vastu annab.

Sotsiaal- ja haridusrahad

Väga edukad on olnud fureai kippu'd ehk “hoolitsussuhte piletid”, mis loodi 1995. aastal Jaapanis, maailma kiireimini vananeva ühiskonnaga maal. Riik mõistis, et mistahes sotsiaalhooldusprogramm ei suuda käia kaasas järjest suureneva eakate hulgaga ning seadis sisse spetsiaalsed rahad, mida saavad teenida noored, kes aitavad vanureid. Teenitud fureai kippu'sid saab näiteks saata oma vanadele sugulastele, kes siis omakorda nendega noortele maksavad – või siis oodata niikaua, kui ise vanaks saad ja hoolitsusraha kulutama hakkad.

Fureai kippu'del on tekkinud “sooja ja hoolitseva” raha foon, eakad tahavad noortele järjest rohkem maksta hoolitsusrahaga, mitte “külmade ja kalkide” jeenidega. Jaapanis on praegu 300–400 sama põhimõttega rahasüsteemi ning hoolitsusraha on laienemas ka Hiinasse, kus varsti peab ühe-lapse-põlvkond hakkama tohutut arvu eakaid üleval pidama. Pole võimatu, et ka vananev Euroopa leiab varsti Jaapani hoolitsusrahast innustust.

Alternatiivrahasid oldakse kasutusele võtmas ka hariduses: Brasiilias kaalutakse spetsiaalset õppetunni-raha “Saber” mis töötab nii: riik valib välja vaesemad koolid, kus õpetajaid napib ning ülikooli edasiminejaid on vähe ja jagab esimese klassi õpilastele spetsiaalset õppetunni-raha. Sellega saavad nad maksta vanemate klasside õpilastele järelaitamistundide eest. Need vanemad õpilased saavad omakorda maksta keskkooliõpilastele järeleaitamise eest. Kui õpilane lõpetab keskkooli ja on kogunud teatava summa õppetunni-raha, siis saab ta sellega kinni maksta osa oma ülikooliharidusest. Mida rohkem nooremaid õpetad, seda rohkem õpid ise ning seda suuremad on su võimalused ülikooli saada.

Alternatiivrahal on veel palju vorme ja raske on leida maad, kus neid ei tunta – kaup-kauba-vastu laadad Argentiinas, sotsiaalpangad Brasiilias, mis ühendavad omavahel mikrolaenud, kohaliku raha ja kooperatiivid; ökorahad Kaláka ja Kör Ungaris; regionaalrahad Saksamaal, mis toovad huvitavad ennesõjaaegsed rahaeksperimendid tänapäeva; kõneminutite kasutamine rahana Aafrikas, mis jätab ilmselt praeguse elektroonilise panganduse etapi üldse vahele jne, jne.

Alternatiivrahad ja Eesti

Eestis on alternatiivrahadest seni üsna vähe räägitud. Ajaloolist koduraha on küll uuritud, numismaatik Ivar Leimuse andmetel on erinevad ametliku raha asendajad olnud Eestis käibel alates keskajast, mil näiteks oli levinud veskiraha, mida sai kodanik jahvatusmaksu tasumise eest linnakassast ning mille ettenäitamisel võis linna veskis vilja jahvatada. Uuesti tulid kodurahad kasutusele 19. sajandil koos tööstuse arenguga, levinud olid nn vabrikurahad Hiiumaal ning Narvas.

Kaasaegsete kogukonnarahade teemal on Eestis kirjutanud vaid üksikud alternatiivse majandusmõtte huvilised nagu Villu Zirnask ja Henri Laupmaa, kuid alates 2009. aasta lõpust on tunda, et idee hakkab lõpuks laiemalt levima: Von Krahli teatris käibivad teatrisisesed maksevahendid krahlid, Urvastes on sellest kevadest käibel oma rahana urbanid http://www.kortsleht.ee/node/208, oma rahast räägivad ka setud http://inaraluigas.blogspot.com/…ma-raha.html ja paidekad http://weissenstein.blogspot.com/…ik-raha.html ning aktiivselt tegutseb Tartu Hoiu-laenuühistu http://www.rahayhistu.ee/.

Areneb ka elektrooniline kogukonnaraha: 2009. aasta sügisel läks käima Õnnepank http://www.onnepank.ee ning Uue Maailma koduleheküljest välja kasvanud kogukonnatarkvara CommunityToolsi http://communitytools.info planeeritakse ka kohaliku raha funktsionaalsust.

Niisiis, aitab “kibedast rahast” ja rahapuudusest. Maailma raha-lapitekil on juba 5000 erinevat ruutu – ja nende arv aina kasvab. Mõtleme koos, kuidas sinna mõni uus laik lisada!

Lisalugemist

• http://www.facebook.com/uusraha
• http://rahalugu.edicypages.com
• http://www.lietaer.com
• http://reinventingmoney.com/library.html
• http://brixtonpound.org
• http://www.thelewespound.org

It's time to get back to Brazilian music vaults, straight from São Paulo Cidade Universitária. This time explore some rare fusion grooves, jazz, soul and funk. We do not landlock ourselves to Brazil only, we also check out what brazilians recorded while living in outside home: France and Italy. And vice versa, let's hear some heavily Brazil-influenced tunes as far as Japan and Peru.

Though the show is in Estonian, but I try to talk as little as possible so you can enjoy the music ;)

Kristjan Janseni Brasiilia muusikasaade 8 (46 MB MP3)

Here's the tracklist:

1. Antonio Adolfo “Caminhada” – Viralata, 1979
2. Elis Regina “Mundo Deserto” – Ela, 1971
3. Cassiano “O Vale” – Apresentamos Nosso Cassiano,1973
4. Dom Salvador E Abolição “Evo” – Som, Sangue E Raça, 1971
5. Rolando & Luiz Antonio “Nacional Kid (Ou Brasileiro)” – Meu Coração É Um Pandeiro Ou…, 1976
6. Ezy & Isaac “Take off!” – Soul Rock, 1974
7. Matsuoka & Wesing “Pão de Açúcar” – Fiesta Fiesta, 1979
8. Bossa 70 “Birimbao” – Bossa 70, 1970
9. Quarteto Novo “Misturada” – Quarteto Novo, 1970
10. Grupo Pentagrama “Pingo De Cor” – Grupo Pentagrama, 1976
11. João Donato “A Rã” – A Bad Donato, 1970
12. Marcos Valle & Azymuth “Jingle Cruzeiro” – Brazil By Music: Fly Cruzeiro, 1972
13. Marcos Valle “O Cafonia” – Garra, 1970
14. João Donato “Lunar Tune” – A Bad Donato, 1970
15. Jardes “Grilos da Vida” – ?, ?

And here's the highly recommended Brazilian music mixtape Discos Originais by San Antonio I mention in the show.

Vastuseks mitmetele küsijatele: ei, ma ei kuulu Rahvaliitu ega kavatse kunagi ka kuuluda. Seal tegutsem minu veidi noorem nimekaim (linki ma talle ei lisa, kes teab mis seose Google sealt veel välja kaevab).

Kirjutasin kooli jaoks lühiülevaate maailma alternatiivrahadest: ametlike rahasüsteemide kõrval tegutsevatest väärtusvahetussüsteemidest, mis heidavad kinda tavamõtlemisele. Mis on raha, miks me seda vajame, kas ilma selleta ei saa läbi?

PDF-kujul slaidid asuvad siin ja koolitöö siin.

Ahjaa, Henri Laupmaa, üks esimesi alternatiivraha entusiaste Eestis on pannud püsti infoveebi samal teemal: Raha lugu

I am breathless: considering Estonian astonishingly slow Drupal pickup rate, a first big-name site has launched: Estonian Ministry of Foreign Affairs.

Was it the Drupalgate affair making diplomats finally move faster?

Edit: the conversion was made in-house, with Canadian company Liefa Communications doing design as Photoshop comps.

Portugali saatkond Eestis korraldab Saaremaal festivali, mille üks osa on Portugalaktika pidu Kuressaare kuursaalis. Näha ja kuulda saab Denise Fontoura 't, plaatidel Jazzitup DJ-sid ning ka allkirjutanut DJ Mosaiik nime all.

Plaanin mängida Brasiilia funk- ja diskorariteete ning teha varase Airto Moreira spetsiaali.

Vt. ka pressiteadet ja flaierit.

Ahjaa, kes on pildil? Vastus: Brasiilia 70ndate muusika ühed oluliseimad nimed Flora Purim, Airto Moreira ning Hermeto Pascoal.

The title may suggest a bit medieval setting, but do not get wrong about it: in true e-Estonia fashion, every decent wooden shack around Estonia has a WiFi access and a projector to run meetings.

In one rainy Friday, 12 July, first ever Estonian Drupal convention gathered in a forest hideout near capital Tallinn. In addition in lengthy debates on Drupal latest developments and sharing best practices (Artisteer was mentioned, the usual Views and CCK gospel shared), we also talked about infrastructure of Drupal Estonia: g.d.o. group vs regional domain drupal.org (usual debate in every country's community?), releasing a proper Estonian translation (we are almost there) and founding a nonprofit organization to support Drupal Estonia activities. There was even a talk about EU funds to support regional translations of Drupal.

Meet the mighty pioneers of Drupal in Estonia – the detailed links with names and links can be found here.

Saime kokku 12. juuni uduvärskel reedeõhtul Lahemaal, elasime üle elektrikatkestuse, arutasime Drupali teemasid kella kaheni öösel ning siis oli aeg tünnisauna minna.

Millest me siis rääkisime? Mina tegin ettekande Drupal 7 kasutasõbralikkusest (slaidid leiab siit 3MB PDF), mis baseerusid osaliselt mu hiljutistel Helsingi DrupalConi slaididel. Kaido T tutvustas Drupali eestikeelse tõlke seisu, Jaak ja Marek näitasid oma Drupali-kogemusi ius.ee ja elektroskandia.ee lehekülgedel, Ivoga arutasime drupal.ee domeeni tulevikku ja muidugi jagasime palju-palju väikeseid praktilisi Drupali-soovitusi.

Lisaks legendaarsetele CCK ja Viewsile mainiti hulgaliselt ka väiksemaid vähemtuntumaid mooduleid: SpamSpan, Blocks404 ja Search404. Lisaks demonstreeris Jaak Artisteeri, mille abil tema kliendid ise lihtsa visuaalkeskkonna abil Drupali kujunduse loovad – näiteks mithio.com.

Mis edasi? Plaani sai võetud Eesti tõlkeserveri liigutamine drupal.ee domeeni alla, MTÜ Drupal Eesti loomine ning võimalik tõlke toetamine Euroopa liidu tõukefondidest.

Tänu veelkord kõigile tulijatele, Lahemaa Puhkekeskuse peremehele ning ürituse toetajale Looduskalendrile!

Kokkutuleku seltskond, vasakul paremale:

1. Merike Valner
2. Uuno Valner riso.ee
3. Jaak Ungro ius.ee
4. Ainar Prääm
5. Kaido Einama am.ee ja reisijutud.com
6. Tiit Lepik loodusring.ee ja looduskalender.ee
7. Kaido Toomingas minuleht.net
8. Marek Soans elektroskandia.ee
9. Ivo Nellis veebitehas.ee
10. Aivar Sool raamatumaailm.ee